Päikesest ja päikesekaitsest.

Päikese teemal kirjutame seekord pigem oma mõtetest, mitte kui kosmeetikute vankumatutest soovitustes!

Päike on eelkõige ikka meie suur sõber! Oleme ju loodud siia ilma just selle päikesesüsteemi osadena ja ilma päikeseta ei oleks maakeral elu. Iseasi,kas meid loodi just pikki tunde lihtsalt päevitama, nahka “praadima”? Vist mitte… Aga paaniliselt karta päikest ka ei tasu. Mõõdukus eelkõige, 15 min päikest katmata/ kreemitamata nahale iga päev suvel ei põleta küll kedagi (v,a. ülitundlik nahk) ,küll aga saab nii kätte oma D vitamiini doosi. Edasi peaks siis igaüks mõtlema kui palju ta päeva jooksul plaanib veel päikese käes olla ja kui tundlik on tema nahk ning vastavalt sellele valima päikesekaitsevahendi.

Meie oleme suured loodustoodete fännid, seepärast eelistame ja soovitame füüsikaliste filtritega kreeme. Mis need on? Tsinkoksiid ja titaanoksiid. Need koostisosad tekitavad nahale kihi,mis peegeldavad päikest tagasi,seega on väiksem oht naha põletamiseks. Sobivad ka väga tundlikule nahale ja lastele. Ainuke miinus on tihke koostis, mida raskem nahale kanda ja võib jätta ka valge kihi.

Keemiliste filtritega kreeme me ise ei kasuta eelkõige oma põhimõtete poolest, eelistada looduskosmeetikat. Muidugi on kõik müügile lubatud tooted ohtud,samas on väiteid,et need koostisosad imenduvad organismi ja võivad hormonaalseid häireid põhjustada. Mõned näited keemilistest filtritest-Oxybenzone, Octinoxate, Homosalate, Butyl methoxydibenzoylmethane… Üsna palju keerulisi nimetusi ja ega need tavaliselt meelde ei jää. Kõige lihtsam- kui on soov füüsikaliste filtritega kreemile, vaata ,et koostises suht alguses oleks kas tsinkoksiid või titaanoksiid ( võivad mõlemad olla) kui neid ei ole ja palju muid keerulisi koostisosi, on tõenäoliselt tegemist keemiliste filtritega. ( suur enamus tavakaubanduse päikesekaitsekreemid on just keemiliste filtritega) Mõned üksikud on olemas ka kombineeritud variant, et nii keemilised kui füüsikalised filtrid.

Siis on veel olemas looduslikud õlid, millel ka väidetakse olevat päikesekaitse filtrid. ( vaarikaseemne, porgandiseemne, oliivõli,nisuiduõli,kookosrasv,argaaniõli). Uuringud ja analüüsid siiski üle spf 3-4 ei ole tuvastanud (meile teadaolevalt).

Mis see spf nr. tähendab? See näitab kui kaua kaitseb toode põletuse eest. Kui keskmiselt nahk oleks päikese käes kaitsmata, siis u.10 min. pärast tekiks juba esimene punetus. Spf nr. korruta 10 ga, saab minutid kui kaua toode kaitseb. Seega nr.1 spf kaitseb 10 min. Spf 20 näiteks 200 minutit ja spf 50 siis 500 minutit. Lihtsustatult- spf 20 kaitseb ~3 tundi ja spf 50 siis ~8 tundi. Kui soov ainult näiteks vaarikaseemneõli kasutada, siis kaitse on maksimaalselt 40 min. ja siis tuleks uuesti õli nahale kanda. Ei ole ka nii, et spf 50 tähendab, et üldse nahk ei päevitu ja spf 10- ga päevitub kuidagi rohkem. Spf ei mõjuta päevitunud jume tekkimist, pigem mõjutab toote viskoosus, muud koostisosad, enda nahatüüp jms. Spf annab kaitse põletamise eest ja nr. näitab kui kaua. Kellel näole päikesega kipuvad pigmendilaigud tekkima või ei taha üldse nägu päevitada, siis ainult spf 50 ei aita. Sel juhul tulebki vältida otsest päikest näkku, kanna laia äärega kübarat või päevitamisel hoia nägu varju all.

Ise me kahjuks või õnneks oleme üsna suured päikese armastajad ja pigem mitte, et pruuniks saaks, vaid päike annab kuidagi nii palju head energiat ja see mõnus soe tunne nahal tekitab lihtsalt õnnehormoonide kasvu, vähemalt meil. Miinus muidugi, mida kosmeetikutena hästi teame, päike kiirendab ka naha vananemist ja seda muidugi keegi ei taha. Püüamegi leida seda mõõdukat varianti, et nautida päikest ja samas mitte liialdada.
Sellised said meie mõtted ja mõned tarkused ka päikese teemadel! Tore kui ka igaüks korra mõtleks enda seoseid, tundeid ,põhimõtteid seoses päikesega- milline on Sinu nahk , kui tihti viibid päikese käes ja vastavalt sellele tee parim valik enda jaoks, kuidas päikesega rõõmsalt koos eksisteerida. Päike on pigem ikka meie sõber, mitte vaenlane!