Margit

Hüdrolaat ehk hüdrosool ehk lillevesi (taimevesi) tähendab enamasti ühte ja sama – kuumdestillatsiooni meetodil saadud taimevesi. Enamasti müügil olevad hüdrolaadid on tegelikult eeterlike õlide valmistamise jääkproduktid. Ka eeterlikud õlid valmivad kuumdestillatsiooni meetodil, lihtsalt vahepeal eeterlik õli eemaldatakse ja järgi jäänud vesi ongi hüdrolaat. Väikesed tootjad,kellel ongi peamine soov just hüdrolaate valmistada,tavaliselt eeterlikke õlisid ei eemalda,seega on need kindlasti rikkalikuma koostisega ja tugevama toimega. Hüdrolaate on mitmeid variante-puhtad ,100% taimevesi,kuhu ei ole lisatud värvaineid, lõhnaaineid ega säilitajat. Valdavalt on müügil hüdrolaadid kuhu on lisatud säilitaja ja/või muud lisaained. Säilitaja on igati õigustatud koostisosa ,mis tagab et seal midagi “kahtlast” ei hakka kasvama. Ilma säilitajata saab teha väga ranget puhtust ja steriilsust jälgides ja väiketootjal väikesi…

Higistamine on keha loomulik jahutusprotsess. Ööpäevas eraldub täiskasvanud inimesel ligi 0,5l higi. Lisaks jahutavale funktsioonile on higistamisel ka jääkaineid väljutav eesmärk. Seega ei tohiks higistamist kuidagi takistada! Liighigistamisel võivad olla omad põhjused ja alustuseks võiks üle vaadata oma toitumise ning elustiili. Liighigistamine võib viidata ka mõnele terviseprobleemile,näiteks häiretele närvi-või hormonaalsüsteemis. Sel puhul võiks konsulteerida oma arstiga. Eriti kuumas kliimas või suuremate füüsiliste koormuste korral on higistamise suurenemine täiesti normaalne, sest keha vajabki sel puhul rohkem jahutamist. Antiperspirandid toimivad higistamist pärssivalt ja enamasti sisaldavad nad metallide sooli,tavaliselt alumiiniumkloriidi heksahüdrolaati,mis koos higiga moodustab higinäärme juhasse korgi ja higi ei pääse nahapinnale. Kui on soov ja vajadus antiperspirante kasutada,siis meie soovitame seda teha erandjuhtudel ja pigem harva,sest…

Päikese teemal kirjutame seekord pigem oma mõtetest, mitte kui kosmeetikute vankumatutest soovitustes! Päike on eelkõige ikka meie suur sõber! Oleme ju loodud siia ilma just selle päikesesüsteemi osadena ja ilma päikeseta ei oleks maakeral elu. Iseasi,kas meid loodi just pikki tunde lihtsalt päevitama, nahka “praadima”? Vist mitte… Aga paaniliselt karta päikest ka ei tasu. Mõõdukus eelkõige, 15 min päikest katmata/ kreemitamata nahale iga päev suvel ei põleta küll kedagi (v,a. ülitundlik nahk) ,küll aga saab nii kätte oma D vitamiini doosi. Edasi peaks siis igaüks mõtlema kui palju ta päeva jooksul plaanib veel päikese käes olla ja kui tundlik on tema nahk ning vastavalt sellele valima päikesekaitsevahendi. Meie oleme suured loodustoodete fännid, seepärast eelistame…

Kõik looduslik kogub järjest rohkem populaarsust,seda ka kosmeetika valdkonnas. Looduskosmeetika tootjaid tuleb samuti järjest rohkem juurde. Mida tohib üldse nimetada looduskosmeetikaks? Kosmeetika regulatsioonid on määranud, et kui tootes on üle 50% looduslikke koostisosi,siis võib seda juba nimetada looduskosmeetikaks. See määratlus tekitab tihti segadust klientides- ostad näiteks ilusa rohelise lehega kreemipurgi, kus kirjas ka suurelt Looduskosmeetika ja tegid enda meelest hea valiku, kuigi kootises võib olla näiteks 49% sünteetilisi koostisosi. Tegelikult muidugi kõik,mis on müügile lubatud,on ka kliendile ohutuks hinnatud ja nii see kindlasti ka on. Probleem tekib kui põhimõtteliselt soovid hästi puhast loodustoodet,siis tuleb ikka kindlasti koostisosad üle vaadata. Sünteetilised koostisosad on näiteks parabeenid ja Mineral oil ( nafta keemiline töötlus). Sünteetiliselt on töödeldud-…