Margit

Päikese teemal kirjutame seekord pigem oma mõtetest, mitte kui kosmeetikute vankumatutest soovitustes! Päike on eelkõige ikka meie suur sõber! Oleme ju loodud siia ilma just selle päikesesüsteemi osadena ja ilma päikeseta ei oleks maakeral elu. Iseasi,kas meid loodi just pikki tunde lihtsalt päevitama, nahka “praadima”? Vist mitte… Aga paaniliselt karta päikest ka ei tasu. Mõõdukus eelkõige, 15 min päikest katmata/ kreemitamata nahale iga päev suvel ei põleta küll kedagi (v,a. ülitundlik nahk) ,küll aga saab nii kätte oma D vitamiini doosi. Edasi peaks siis igaüks mõtlema kui palju ta päeva jooksul plaanib veel päikese käes olla ja kui tundlik on tema nahk ning vastavalt sellele valima päikesekaitsevahendi. Meie oleme suured loodustoodete fännid, seepärast eelistame…

Kõik looduslik kogub järjest rohkem populaarsust,seda ka kosmeetika valdkonnas. Looduskosmeetika tootjaid tuleb samuti järjest rohkem juurde. Mida tohib üldse nimetada looduskosmeetikaks? Kosmeetika regulatsioonid on määranud, et kui tootes on üle 50% looduslikke koostisosi,siis võib seda juba nimetada looduskosmeetikaks. See määratlus tekitab tihti segadust klientides- ostad näiteks ilusa rohelise lehega kreemipurgi, kus kirjas ka suurelt Looduskosmeetika ja tegid enda meelest hea valiku, kuigi kootises võib olla näiteks 49% sünteetilisi koostisosi. Tegelikult muidugi kõik,mis on müügile lubatud,on ka kliendile ohutuks hinnatud ja nii see kindlasti ka on. Probleem tekib kui põhimõtteliselt soovid hästi puhast loodustoodet,siis tuleb ikka kindlasti koostisosad üle vaadata. Sünteetilised koostisosad on näiteks parabeenid ja Mineral oil ( nafta keemiline töötlus). Sünteetiliselt on töödeldud-…