Margit

Mis tooted on näoseerumid ja kas või miks peaks neid kasutama? Seerumid on rikkalikult erinevaid toimeaineid sisaldavad kosmeetikatooted. Seerum võib olla geeljas või õlide segu,aga ka tahkes vormis. Näokreemist erineb seerum just toimeainete % hulga poolest. Seerum on nagu lisatoit nahale. Võrrelda saab näiteks toidulisandiga,et sööme küll ju iga päev,aga vahel võtame lisaks ka toidulisandeid-c-vitamiini vms. Enamasti on seerumid eritooted,mida on soovitav kasutada koos oma tavapärase kreemiga. Vahel piisabki ainult seerumist ja kreemi polegi vaja, sel juhul on see juba tootja poolsestes soovitustes ka kirjas. Soovitav on seerumeid kasutada kuurina ehk üks pudel/purk=üks kuur. Meie nahk peaks üldjuhul ideaalis endaga ise toime tulema,aga “tänu” keskkonna mõjudele, ebatervislikule eluviisile ja ka vananedes ei tule tihti…

Hügieeniline huulepulk ehk huulepalsam on rohkem või vähem tuttav küll kõigile. See lihtne kosmeetikatoode on tihti esimene ja üsna sage toode juba varases eas ja nii meestele kui naistele. Kas see igapäevane toode toob ikka alati kasu või vahel hoopis kahju? Mõtlema peaks hakkama kui on tekkinud nn. sõltuvus hügieenilisest huulepulgast/palsamist, et nagu ei saagi enam ilma selleta… Kui selline sümptom on tekkinud, vaata üle oma huulepalsami koostis! Põhiline ebasoovitav koostisosa on mineraalõli, mis on nafta tootmise jääkprodukt ja tema erinevad nimetused on veel: vaseliin, parafiin, petrolatum, parafinum liquidum, liquid paraffin, paraffin oil, mineral oil, prolatum oil…See koostisosa tekitab huultele ( ka nahale) nagu kilekihi, algul tundub mõnus ja niisutav,aga see kiht hakkab tõmbama…

Hüdrolaat ehk hüdrosool ehk lillevesi (taimevesi) tähendab enamasti ühte ja sama – kuumdestillatsiooni meetodil saadud taimevesi. Enamasti müügil olevad hüdrolaadid on tegelikult eeterlike õlide valmistamise jääkproduktid. Ka eeterlikud õlid valmivad kuumdestillatsiooni meetodil, lihtsalt vahepeal eeterlik õli eemaldatakse ja järgi jäänud vesi ongi hüdrolaat. Väikesed tootjad,kellel ongi peamine soov just hüdrolaate valmistada,tavaliselt eeterlikke õlisid ei eemalda,seega on need kindlasti rikkalikuma koostisega ja tugevama toimega. Hüdrolaate on mitmeid variante-puhtad ,100% taimevesi,kuhu ei ole lisatud värvaineid, lõhnaaineid ega säilitajat. Valdavalt on müügil hüdrolaadid kuhu on lisatud säilitaja ja/või muud lisaained. Säilitaja on igati õigustatud koostisosa ,mis tagab et seal midagi “kahtlast” ei hakka kasvama. Ilma säilitajata saab teha väga ranget puhtust ja steriilsust jälgides ja väiketootjal väikesi…

Higistamine on keha loomulik jahutusprotsess. Ööpäevas eraldub täiskasvanud inimesel ligi 0,5l higi. Lisaks jahutavale funktsioonile on higistamisel ka jääkaineid väljutav eesmärk. Seega ei tohiks higistamist kuidagi takistada! Liighigistamisel võivad olla omad põhjused ja alustuseks võiks üle vaadata oma toitumise ning elustiili. Liighigistamine võib viidata ka mõnele terviseprobleemile,näiteks häiretele närvi-või hormonaalsüsteemis. Sel puhul võiks konsulteerida oma arstiga. Eriti kuumas kliimas või suuremate füüsiliste koormuste korral on higistamise suurenemine täiesti normaalne, sest keha vajabki sel puhul rohkem jahutamist. Antiperspirandid toimivad higistamist pärssivalt ja enamasti sisaldavad nad metallide sooli,tavaliselt alumiiniumkloriidi heksahüdrolaati,mis koos higiga moodustab higinäärme juhasse korgi ja higi ei pääse nahapinnale. Kui on soov ja vajadus antiperspirante kasutada,siis meie soovitame seda teha erandjuhtudel ja pigem harva,sest…

Päikese teemal kirjutame seekord pigem oma mõtetest, mitte kui kosmeetikute vankumatutest soovitustes! Päike on eelkõige ikka meie suur sõber! Oleme ju loodud siia ilma just selle päikesesüsteemi osadena ja ilma päikeseta ei oleks maakeral elu. Iseasi,kas meid loodi just pikki tunde lihtsalt päevitama, nahka “praadima”? Vist mitte… Aga paaniliselt karta päikest ka ei tasu. Mõõdukus eelkõige, 15 min päikest katmata/ kreemitamata nahale iga päev suvel ei põleta küll kedagi (v,a. ülitundlik nahk) ,küll aga saab nii kätte oma D vitamiini doosi. Edasi peaks siis igaüks mõtlema kui palju ta päeva jooksul plaanib veel päikese käes olla ja kui tundlik on tema nahk ning vastavalt sellele valima päikesekaitsevahendi. Meie oleme suured loodustoodete fännid, seepärast eelistame…

Kõik looduslik kogub järjest rohkem populaarsust,seda ka kosmeetika valdkonnas. Looduskosmeetika tootjaid tuleb samuti järjest rohkem juurde. Mida tohib üldse nimetada looduskosmeetikaks? Kosmeetika regulatsioonid on määranud, et kui tootes on üle 50% looduslikke koostisosi,siis võib seda juba nimetada looduskosmeetikaks. See määratlus tekitab tihti segadust klientides- ostad näiteks ilusa rohelise lehega kreemipurgi, kus kirjas ka suurelt Looduskosmeetika ja tegid enda meelest hea valiku, kuigi kootises võib olla näiteks 49% sünteetilisi koostisosi. Tegelikult muidugi kõik,mis on müügile lubatud,on ka kliendile ohutuks hinnatud ja nii see kindlasti ka on. Probleem tekib kui põhimõtteliselt soovid hästi puhast loodustoodet,siis tuleb ikka kindlasti koostisosad üle vaadata. Sünteetilised koostisosad on näiteks parabeenid ja Mineral oil ( nafta keemiline töötlus). Sünteetiliselt on töödeldud-…